Kõige olulisemad vastused ja küsimused RAUKANTEX FP kohta.
Küsimused ja vastused teie klientidele RAUKANTEX FP kohta
Ehitustehnika
Näiteks Saksamaal on prototüüp-ehitamist reguleerivas määruses (MBO) määratletud objektitüübid, mille puhul on vajalikud tuleohutusnõuded:
- Infrastruktuurihooned: nt tervishoiu, sotsiaalteenuste ja koolide valdkonnas
- Kõrghooned > 22 m kõrgus
- Ärihoone > 800 m²
- Kontori- ja administratiivhooned > 400 m²
- Majutusasutused > 12 voodikohta
- Restoranid > 40 istekohta
Lisaks sellele on olemas määrused ja suunised (nt riiklikud ehitusseadustikud, koolide ehitamise suunised), mis määratlevad täpsed nõuded tulekaitsele.
Sellega hinnatakse ehitusmaterjali tuletundlikkust, kasutades konkreetseid katsemeetodeid ja piirväärtusi. ELis kohaldatakse seda uute kasutusele võetud toodete suhtes. Võrreldes standardiga DIN 4102-1 vaadeldakse selles üksikasjalikumalt ehitusmaterjali suitsu (s = smoke) ja tilkade (d = droplets) omadusi. Seda arvestatakse ehitusmaterjalide klasside A2 kuni D puhul. Tulekindlad ehitusmaterjalid ei tohi pärast süttimisallika eemaldamist iseseisvalt edasi põleda, st nad peavad olema isekustuvad. Euroopa klassifikatsioonis näitab ehitusmaterjali klass, milline on ehitusmaterjali panus tulekahjule.
DIN 4102-1 | EN 13501-1 |
A1, A2 - mittesüttiv | A1 - mittesüttiv A2 - mittesüttiv/tulekindel |
B1 - tulekindel | B, C - tulekindel |
B2 - normaalse süttivusega | D, E - normaalse süttivusega |
B3 - kergesti süttiv | F - kergesti süttiv |
s + smoke = suitsu eraldumine
s1 - suitsu eraldumine puudub / puudub peaaegu täielikult
s2 - keskmine suitsu eraldumine
s3 - tugev suitsu eraldumine
d + tilgad = põlevad tilgad/osakesed
d0 - tilgad/osakesed puuduvad
d1mõõdukad tilgad/osakesed
d2tugevad tilgad/osakesed
B-, C- ja D-klassi liigitamisel kohaldatakse katsestandardeid EN 13823 SBI (Üksik põlev objekt, ehitustoodete termiline mõjutamine üksiku põleva objekti poolt) ja EN ISO 11925-2 (Ehitusmaterjalide süttivustundlikkus kokkupuutel otsese leegiga – Osa 2: Väikese leegi katse). Klassifitseerimine toimub piirväärtuste alusel.
Raudtee
Ohutase (HL) määratakse kindlaks kasutusklassi ja konstruktsiooniklassi kombinatsiooniga. On olemas kategooriad HL1, HL2 ja HL3, kusjuures HL3 on kõrgeim ohutase. HL on määratud käitaja poolt, sageli on HL3 nõutav maksimaalse võimaliku ohutuse tagamiseks
Kasutusklass | Konstruktsiooniklassid | |||
N: standardsõidukid | A: automaatne sõidurežiim | D: Kahekorruselised sõidukid | S: magamisvagun ja kupeevagun | |
Pinnaveesõidukid | HL1 | HL1 | HL1 | HL2 |
Tunnel <= 5 km | HL2 | HL2 | HL2 | HL2 |
Tunnel > 5 km | HL2 | HL2 | HL2 | HL3 |
Tunnel, külgmine evakueerimine ei ole võimalik | HL3 | HL3 | HL3 | HL3 |
Kõikide komponentide tuleohutusnõuded on kujutatud 26 nõuete kogumina (nt R1, R22, R24, ...). Need sõltuvad kasutusviisist (funktsioonist) ja paigalduskohast. Osaliselt on olemas komponentide loetelu. Muude komponentide puhul võetakse arvesse kokkupuutepinda, põlevat massi ja keskkonda. Iga nõuete kogum koosneb määratletud katsemenetlustest ja konkreetsetest piirväärtustest (sõltuvalt HL1, HL2, HL3). Nõuete kogumi määrab käitaja. R-nõue määratleb näiteks hapnikutarbimise, soojuse tootlikkuse ja toksilisuse.